1923. aastal otsustas Eesti Vabariigi Valitsus endisesse Kehtna mõisa härrastemajja asutada Kehtna Tütarlaste Põllutöö ja Majapidamise kool. Põllutööministeeriumi korraliste kulude eelarves eraldati kooli sisseseadmiseks 1 300 000 marka. Kooli sisekujunduse projekteeris arhitekt Anton Soans.  Kool alustas tegevust 1925.aasta detsembris. Direktoriks kinnitati agronoomiharidusega Aleksander Arak ja õppealajuhatajaks Marta Greenberg. Kooli astujatelt nõuti gümnaasiumi lõputunnistust ja nad pidid sooritama „võistluseksamid".  Vastu võeti 30 õpilast. Õppetöö kestis kaks aastat. Kuna ruume oli vähe, siis uusi õpilasi enne 1929. aastat vastu ei võetud. Kool oli tasuline. Õppemaks oli 120 krooni aastas. Toidu eest tuli tasuda 20-25 krooni kuus. Kooli eesmärgiks oli anda mitmekülgseid teadmisi ja kogemusi talumajapidamise korraldamiseks, valmistada ette õpetajaid põllutöökoolidele ja kodundusala nõuandjaid. Koolil oli kolm osakonda: kodundus, kodutööstus ja aiandus ning töötasid lühema õppeajaga eriklassid. 1931.aastal reorganiseeriti kool Kehtna Kõrgemaks Kodumajanduskooliks.

Nõukogude võim esitas uued nõuded põllumajandustöötajate haridusele. Kodumajanduskoolide likvideerimisel moodustati 1946. aastal noorem-agronoomi kvalifikatsiooni andnud Kehtna Põllumajanduse Tehnikum, mis 1948. aastal viidi üle Ravilasse. Tehnikumi kõrval töötas Traktorijaamade Juhatajate Kool (1947-1948). Põllumajanduse sotsialistlik rekonstrueerimine vajas vastava kaadri ettevalmistamist, sellealase koolituse kohaks kujunes Kehtna. 1948.aastal moodustati kaheaastase õppeajaga Kolhooside Juhtiva Kaadri Ettevalmistamise Riiklik Kool, kuhu õppima suunati maakonna täitevkomiteede kaudu. Koolis õpetati kolhoositootmise organiseerimist ning põllumajanduslikke aineid. Direktoritena töötasid V.Bogoslovski (1948-1949) ja Juhan Kerdi (1949-1951), kes põlvnes Kehtnapere talust. 1951. aastal kool reorganiseeriti Kolhooside Esimeeste Ettevalmistamise Põllumajanduskeskkooliks (KEEP-keskkool; 1951-58), mille juures töötas 1955-56 Kehtna Põllumajanduskool. 

1956. aastal lõpetati õppijate vastuvõtt KEEP-keskkooli, tööd alustas maarajoonidele partei- ja nõukogude kaadrit ettevalmistav EKP KK Nõukogude Parteikool (1971. aastast Eesti Nõukogude-Parteikool, lõpetas töötamise 1979. aastal). Kooli õppekavas oli ühiskondlik-poliitiliste õppeainete kõrval oluline osa põllumajanduslike teadmiste omandamisel. Direktorid August Rotberg (1956-1959), Vladimir Lill (1959-1972) ja Viljo Kabonen (1972-1979). Kooli juures töötasid 1961-1966 Vabariiklik Kolhooside ja Sovhooside Juhtiva Kaadri Ettevalmistamise Aastane Kool ning Kolhoosiesimeeste 6-kuulised kursused.

1966. aastal moodustati näidissovhoosi ja nõukogude-parteikooli hoonete baasil Kehtna näidissovhoostehnikum, mille direktoriks kinnitati Uno Tinits, kes töötas sellel ametikohal kuni sovhoostehnikumi lõpliku likvideerimiseni 15.veebruarist 1993 EV põllumajandusreformi seaduse alusel. NST õppedirektoritena töötasid 1966–1979 Arno Kivi, 1979-1990 Viljo Kabonen, 1990-1994 Hain Kaur. Tehnikumis oli eri perioodidel võimalik õppida maaparandustööde mehhaniseerimist ja põllumajanduse mehhaniseerimist, agromelioratsiooni, hüdromelioratsiooni, kodumajandust, turbatootmist- ja töötlemist, soojusenergeetikat. Näidismajandi ülesandeks oli peale muu ka põllumajandusettevõtete tööliskaadri teadmiste täiendamine eesrindlike kogemuste koolis, mis 1982-1987 kandis Rapla ATK õppekombinaadi nime (hilisem Rapla ATK Pirgu arenduskeskuse tööliskaadri koolituse sektor). 1992. aastal, põllumajandusreformi käigus, eraldus tehnikum iseseisvaks Kehtna Kõrgemaks Põllumajanduskooliks.

Kehtna Sovhoostehnikumi õppedirektoriks kutsuti 1990. aastal Rapla Rajooni täitevkomitee juures töötanud Hain Kaur, kellest sai edasiste arengute käigus esimesest novembrist 1992 – 1994.aastani Kehtna Kõrgema Põllumajanduskooli direktor. Vabariigi iseseisvumise taastamise järgselt (1991a), seisid koolil ees uute õppekavade ja erialade arendused. Juba 1989 avati ning taastati kodumajanduse eriala, 1992 avati energiamajanduse, 1991 nimetati tehnikum Kehtna Kõrgemaks Põllumajanduskooliks, Peamiseks nimemuutuse ajendiks oli tehnikumi määramine Eesti Põllumajandusülikooli baaskooliks, kus maainseneride teaduskonna I kursuse üliõpilastele õpetati esimese õppeaasta aineid (maaparandusmasinad, traktorid, taime ja loomakasvatus, geodeesia algkursus jt) Kehtnas. Kehtna KPK oli õpilaste arvult ja erialade rohkuselt üks suuremaid omalaadsete hulgas. Aastatel 1994- 2000 juhib kooli direktor Ago Silde - meie vilistlane, kes lõpetas maaparanduse mehhaniseerimise eriala 1983.aastal. Kooli tegevusprogramm nägi ette korraldada õpet viiel põhierialal, pakkuda täiskasvanuile võimalust täiendõppeks ja töötutele ümberõppeks. Kooli õpetajaskond oli tasemel, neile korraldati pidevat täiendkoolitust nii Eestis kui ka välismaal. Palju kasutati õppetöös välislektorite abi. Kooli põhierialad olid põllumajandus ja ettevõtlus, soojusenergeetika, maaehitus, kodumajandus ja teenindusalane ettevõtlus, maamõõtmine. Kuigi maamõõdu eriala on Kehtnas õpetatud juba 1968.a.siis Eesti vabariigi hüppeline vajadus maamõõtjate järele tõi eriala uuenenud kujul taas esiplaanile. 1996 avati toitlustuskorralduse ning arvutite ja arvutivõrkude hoolduse eriala. Seoses Eesti majanduses aset leidnud muutustega, eeskätt tööjõu vajaduse vähenemisega põllumajandussektoris, asus kooli juhtkond endist kõrgemat põllumajanduskooli ümber kujundama piirkonna juhtivaks tehnika- ja teenindusvaldkonna õppeasutuseks, kus põhi- ja keskharidusega noortel on võimalik omandada kutseharidust erinevatel tasemetel ning täiskasvanutel saada täiend- ja ümberõpet.

Alates 2000. aasta jaanuarist kannab kool nime Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool. Selle perioodi märksõnadeks said sport ja taidlus. Välja hakati tulema varasemast majanduslikust kitsikusest - areng liikus kindlalt tõusvas joones, peamiselt tänu Euroopa Liidu rahastusele. Alguse sai 12-aastane kooli põhjalik renoveerimisperiood ning avanesid võimalused rahvusvaheliseks koostööks: käivitusid õpiränded erinevatesse Euroopa Liidu riikidesse.

Kehtna Kutsehariduskeskus on kutseõppeasutus Raplamaal Kehtna alevikus. Kool pakub praktilist kutseharidust nii põhikooli lõpetanutele kui ka täiskasvanutele. Koolis õpib umbes 600 õppijat ning õpet korraldab Haridus- ja Teadusministeerium. Koolis saab õppida mitmes valdkonnas, näiteks IT-s, ehituses, tehnikas ja toitlustuses ning lisaks on võimalik omandada ka üldharidust. Kooli eesmärk on anda õppijatele praktilised oskused ja teadmised, mis aitavad neil tööturul hakkama saada ning oma eesmärke saavutada. 

2025. aasta juulikuus ühendati kaks Raplamaa kutsekooli: Kehtna Kutsehariduskeskus ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool ning sündis Raplamaa Rakenduslik Kolledž.